|
||||||||||||||||||||||||||
|
LUIGE TRUUDUS Лебединая Верность (Jevgeni Martõnov - Andrei Dementjev) Luiged liuglesid ja päikest täis näis julge lend – vabalt kahekesi taeva all tundsid nad end. Üle sõbraliku, helge maa käis nende huik. Äkki kelleltki läks lendu lask ja karjatas luik. Oo, mu armsaim, mis siis juhtus nüüd? Miks ei vasta sa? Silmist kui mul kaod, tunnen nukrust ma. Kuhu jäid, mu armas? Näita end! Ära peitu poe! Kui vaid näen su hella veetlust, süda siis mul soe. Otsis pilverannalt kaaslast siis kurbkaeblev hõik, aga ümberringi ikka jäi haudvaikseks kõik. Ära lennata siit kaugele truu luik ei saa. Jääma kaotusvalus siia peab nii üksi nüüd ta. Armsaim, mulle anna andeks sa, et ei päästnud sind õela kuuli eest minu tiib või rind. Kallis, mulle anna andeks sa, et nii kaunil kuul enam koos ei vii kui enne lendu meid nüüd tuul! Hinges talumatu vaev ja piin lind tiirleb seal – teab, et armastatut nüüdsest ta ei kohta eal. Tõuseb pilvedesse veel kord luik, ees viimne lend – alla sööstab tiivad vapralt koos ja hukutab end. Olgem nii, et luiged ellu jääks ja et leides neid lennul pilve all headus haaraks meid. Ja las liugleb kõrgel luigeparv, las neid näeb me maa – kaunim on siis meie maailm, parem veel on ta! HK 1976 Esitaja: Jevgeni Martõnov, Silvi Vrait & Fix, Mikk Dede Trükis: LK 42/1976 |
|||||||||||||||||||||||||
|
Magpie Productions | peeterkarmo@hot.ee 2007 | ||||||||||||||||||||||||