|
|
|
LAAS KUTSUB JAHIMEEST orig. (Albert Pettinen)
Hommik uinumas pilvedes veel,
– jah, hoi-holi, hoi-holi, hei! –
mehed metsa on kärmesti teel.
Jah, hoi-holi, hoi-holi, hei!
Seljas püssid ja pilkudes lootus,
hinges põnevate seikluste ootus.
:,: Jaht läheb lahti :,: jaht läheb lahti nüüd.
Kõrv seal kuuleb ja silm kõike näeb.
– jah, hoi-holi, hoi-holi, hei! –
siiski pauk vahel mööda ka läeb.
Jah, hoi-holi, hoi-holi, hei!
Jänes lippab ja teeb mitu haaki,
proovi nõndaviisi saada siis saaki.
:,: Jaht läheb lahti :,: jaht läheb lahti nüüd.
REFR.: Lahke laas kutsub jahimeest,
mõtlik mets oma peremeest,
teele jälle kord hüüab jahipasun meid,
:,: holi-holi-holi-hei :,:
teele jälle kord hüüab jahipasun meid.
Kõrvalseisja, see mõelda ju võib,
– jah, hoi-holi, hoi-holi, hei! –
metsas liigagi lihtne on kõik:
:,: Jaht läheb lahti :,: jaht läheb lahti nüüd.
aina lendavad tetrede parved,
põõsais vilksatavad põtrade sarved.
:,: Jaht läheb lahti :,: jaht läheb lahti nüüd.
Metsas kirkam on päevade värv,
– jah, hoi-holi, hoi-holi, hei! –
väsib jalg, aga puhkab seal närv.
Jah, hoi-holi, hoi-holi, hei!
Kivi kerge on soovida kotti,
raskem kaisutada on karuotti.
:,: Jaht läheb lahti :,: jaht läheb lahti nüüd.
REFR.:
HK 1973
Trükis: MR 15/1975
|
|