|
|
|
ON MEELES NÜÜDKI ? (?)
On meeles nüüdki see,
kuis kord kulges koos me tee –
sellest mõtlen ikka veel,
siis kui lõpeb päev.
On meeles nüüdki kõik,
mis tookord kaasa tõid –
seda endas tunda võin,
ehkki sind ei näe.
Naerul näoga ringi käin
ning teesklema pean,
sest tean – süda valu täis –
et see ei kordu eal.
Küll ükskord taipad sa,
miks eilset hoian ma,
taipad, kui kord sulle ka
ainult tühjus jääb...
HK 1971
|
|