|
||||||||||||||||||||||||||
|
SA SÕNATULT SAATSID MIND TEELE orig. (Felix Mandre) Sa sõnatult saatsid mind teele, emaks armas ja hea. Kas mineku tumedas meeles tulekust mõtlesid seal? Sa sõnatult saatsid mind teele... Keegi su muret ei tea. Vaid albumis minu portreele lisasid ootuseread. Oota, emake, oota, kannata aasta ja kuu! Võime üheskoos loota, igatsus sõjas on truu. Naerda vaid süda ei saa, vaevleb kui valudes maa... Sa sõnatult saatsid mind teele, emaks armas ja hea. Kas mineku tumedas meeles tulekust mõtlesid seal? Sa sõnatult saatsid mind teele, paitasid põski ja pead ning pärisid pilkude keeles – elus kas näeme eal? Läksid suved ja talved, sõdurid lahinguid lõid... Õues leinakask valvel, kevades lähenes võit. Langenud sõprade eest rääkis me laul koduteest. Sa sõnatult saatsid mind teele, emaks armas ja hea, ning pärisid pilkude keeles – elus kas kohtume eal? See aeg, mis vaid ohvreid meilt nõudis, lahinguist läbi mind viis, kuid lõpuks, kui tagasi jõudsin – sind enam polnud siis. Jah, lõpuks, kui tagasi jõudsin, sind enam polnud siis... HK 1984 Estiaja: Tarmo Pihlap Trükis: LK 80/1985 |
|||||||||||||||||||||||||
|
Magpie Productions | peeterkarmo@hot.ee 2007 | ||||||||||||||||||||||||