::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

VALERAHA
Netikra Moneta
(Vygandas Telksnys - Paulius Širvys)


Ma tahtsin leida päikest,
mis oleks suvekuum,
ja tähekiirt, mis läikleks
kui hõberaha uus.
Võibolla läksin mööda –
kust seda teada võin?
Kuid siiski tean, et seega
ma valeraha sain.

Ta oli päike mulle –
nii nägin teda ma.
Ja lõpuks langes sülle
kui tähesära ta.
Kuid palav leek tas puudus
– ma tundsin sedamaid –
ja oli võlts ta suudlus,
üksainus vale vaid.

Ta käsi soojas hoidsin,
kuid need nii külmaks jäid,
et lõpuks külma hingust
ka ise olin täis.
Kõik oli petlik hiilgus,
vaid valeraha see,
mis ringi käib ja liigub
käest kätte oma teel.

Nii olin üksi jälle
ja tuisukülm on tuul.
Mu süda otsib hellust,
kuid see ei kasva puul.
Ma tahan siiski loota,
et kord mu leidma pead
see ainus, kes mind ootab,
see, keda ma ei tea...

HK 1974


Trükis: LK 37/1974

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007