::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

KAHEKÜMNES SAJAND
Dvacáté Století
(O. Petřina - Z. Rytiř)


Vaevalt sai puhtaks koidupilk,
kui sulas uduloor,
särama lõi kastetilk
ja silmad avas roos.
Äratas kurjalt möirates
mind lennukite hääl...
Tuhatkordselt tuttav –
nii algab minu päev.

REFR.: Ja sellest märkan –
on kahekümnes sajand käes!
Ja kui ma märkan,
et väheks taevasina jääb,
siis linnast maale läen
ja vaikselt elan seal.

Oli kord uute tuulte seas
ka õhupalli aeg –
torukübar sõitjal peas
ja kaelas kõva krae.
Mõnikord kumer vikerkaar
neid meenutama jääb,
vana aegu täna
vaid näitusel ma näen.

REFR.:

Laulavad linnud metsas veel,
ka päike on nii soe.
Lennuk õhus, autod teel...
Ja miski muu ei loe.
Mürgine õhk, see tapab puud –
ah, paljukuuldud jutt!
(Hääl: “Juba kell saab seitse!”)
On igaühel rutt.

REFR.:

HK 1978


Esitaja: Petra Janů
Trükis: LK52/1978

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007