|
|
|
KAHEKÜMNES SAJAND Dvacáté Století (O. Petřina - Z. Rytiř)
Vaevalt sai puhtaks koidupilk,
kui sulas uduloor,
särama lõi kastetilk
ja silmad avas roos.
Äratas kurjalt möirates
mind lennukite hääl...
Tuhatkordselt tuttav –
nii algab minu päev.
REFR.: Ja sellest märkan –
on kahekümnes sajand käes!
Ja kui ma märkan,
et väheks taevasina jääb,
siis linnast maale läen
ja vaikselt elan seal.
Oli kord uute tuulte seas
ka õhupalli aeg –
torukübar sõitjal peas
ja kaelas kõva krae.
Mõnikord kumer vikerkaar
neid meenutama jääb,
vana aegu täna
vaid näitusel ma näen.
REFR.:
Laulavad linnud metsas veel,
ka päike on nii soe.
Lennuk õhus, autod teel...
Ja miski muu ei loe.
Mürgine õhk, see tapab puud –
ah, paljukuuldud jutt!
(Hääl: “Juba kell saab seitse!”)
On igaühel rutt.
REFR.:
HK 1978
Esitaja: Petra Janů
Trükis: LK52/1978
|
|