::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

ÜKSINDUSE LÕPP
orig.
(Tarmo Pihlap)


Aegu mitut värvi
nüüd endas kannan ma,
neis tunnen värskeid tuuli,
näen koidueelset maad.
Kuid on ka loetud hetki,
mil lootus murdub käes –
tõuseb pilv, päike kaob,
hing painete all üksinda jääb.

REFR.: Kui üksindus toob kaasa piinava mure mu peas,
lähen välja ma siis, end kosutan rahva seas.
Peagi üksindus kaob, süda usku ja laule saab täis,
olen tugev ja suur, sest eluga koos seal käin.
(Olen tugev ja suur, sest eluga kõrvu seal käin,
lähen eluga koos...)

Päevad vennad pole,
on äkki varjud teel
ja ekslev rõõm ei tule
mu juurde ikka veel.
Kord aeg ju andeks palub,
et vaeva tunda saan...
Omal maal, omal maal
ei ülista eal üksindust ma.

REFR.:

HK 1988


Esitaja: Tarmo Pihlap

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007