::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

OLEN MEES, KES MEREST JAGU SAAB
orig.
(Felix Mandre)


Olen mees, kes meremöllust jagu saab,
kimpus aga kuival maal...

Kui lesta, haugi, räime,
siiga, kilu nõudmas käime,
siis tean, et on ka püütud need.
On veetud loomust randa,
nii et paat ei suutnud kanda
ja kriips vaid parrast paistis veest.
Kuid mis loevad kapronist võrgud:
kinni nad südant ei pea!
Miks sa, mu kullake, tõrgud?
Püüda millega sind saaksin, ei tea...
Jah,
kui lesta, haugi, räime,
siiga, kilu nõudmas käime,
siis hoopis selgem ots on see.

Olen mees, kes meremöllust jagu saab,
kimpus aga kuival maal...

Kui lesta, haugi, räime,
siiga, kilu nõudmas käime,
siis tean – nad pääsmatult on käes.
Sind püüdsin suve läbi
ning kas pole see siis häbi,
et pikka pilku sult ei näe?
Tead, ma tahaks olla kui hüljes –
rohkesti rahu on tal.
Mul aga süda su küljes
ja seal südame sees taevas on hall.
Eh!
Et sul kord silmad säraks,
kas siis tõesti sellepärast
pean tooma vaala välja veest?...

HK 1963


Esitaja: Kalmer Tennosaar, Rein Tuus
Trükis: MR 1/64, “Laulusõbrad” (1965), Felix Mandre “Laule” (1971)

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007