::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

ÄRA VÕÕRAKS JÄÄ
orig.
(Arne Oit)


Suveaeg leiab meid
selleks, et minna taas –
jagab kõik ja tal käes
päikesest tühjub klaas.
Kaob romanss, mida öös
viiuldas vaikselt tuul,
aeg rebib keeli,
mis meie meeli
sidusid sellel kuul.

REFR.: Ära võõraks mulle jää!
Kingi mul laul, üksainus viis
ja kui sa pead, eks lahku siis –
ära ainult võõraks jää!

Iga öö leiab meid
selleks, et minna taas –
mure kaob, kordub rõõm,
jälle täis päikest klaas.
Ainult tuul seni öös
mõnikord leinab veel
möödunu hingust;
kuni on pingul
viiuli viimne keel.

REFR.:

HK 1973


Esitaja: Heli Lääts
Trükis: Arne Oit “Laule II” (1974), “Arne Oit - Laule klaverisaatega” (1979)

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007