|
|
|
ÄRA VÕÕRAKS JÄÄ orig. (Arne Oit)
Suveaeg leiab meid
selleks, et minna taas –
jagab kõik ja tal käes
päikesest tühjub klaas.
Kaob romanss, mida öös
viiuldas vaikselt tuul,
aeg rebib keeli,
mis meie meeli
sidusid sellel kuul.
REFR.: Ära võõraks mulle jää!
Kingi mul laul, üksainus viis
ja kui sa pead, eks lahku siis –
ära ainult võõraks jää!
Iga öö leiab meid
selleks, et minna taas –
mure kaob, kordub rõõm,
jälle täis päikest klaas.
Ainult tuul seni öös
mõnikord leinab veel
möödunu hingust;
kuni on pingul
viiuli viimne keel.
REFR.:
HK 1973
Esitaja: Heli Lääts
Trükis: Arne Oit “Laule II” (1974), “Arne Oit - Laule klaverisaatega” (1979)
|
|