|
||||||||||||||||||||||||||
|
MEREIGATSUS orig. (Arne Oit) Laev päästnud kõik purjed on lahti ja avardub meri ta ees. Ma seisan ja vaatan kuis ahtris on joomed kui keerised vees. Jäi kaldale tütarlaps armas, ta lehvivat rätikut näen... Nüüd kaugeski tuules me valssi veel kuulen ja igatsus kiusama jääb. Nii tihti meid tervitas rannas see valsiviis unelmaid täis. Laev sinust mind eemale kannab, kuid laul minu jälgedes käib. Su lahkumispisara helki näen õhtuselt säraval veel. Ja päike kui loojub ning jahtub ta soojus, siis igatsus saatjaks on teel. Öö uttu küll ranniku peidab, kuid rada on lainete peal – kuu merele kulda nüüd heidab ja silla sest ehitab seal. Sel sillal siis igatsus sammub su juurde, mu nukrutsev neid... Ning mõtteis ma kiidan öövaikust, mis liidab ja ühendab jällegi meid. HK 1966 Esitaja: Kalmer Tennosaar Trükis: MR 9/1966 |
|||||||||||||||||||||||||
|
Magpie Productions | peeterkarmo@hot.ee 2007 | ||||||||||||||||||||||||