|
|
|
AASTALAAT orig. (Arne Oit)
– Ah, aastalaat, aastalaat!
Nii nüüdki ohkab mõni taat:
– Seal tiirles ringi karussell,
kus uljaid poisse hinnati;
seal palagani kutsus kell,
kus pomme üles vinnati
ja köiel tantsis akrobaat...
– Ah, aastalaat, aastalaat!
Seal mehel oli oma kraad –
kes santi hobust paristas,
kes ostis, müüs, kes vahetas,
kes rahad maha laristas
ja ärkas siis, kui ahetas,
sest jook ei olnud limonaad...
– Ah, aastalaat, aastalaat!
See oli puhkus ja paraad –
seal valssi mängis leierkast
või marupolkat lajatas;
seal noormees nägi tütarlast
ja põrsas kaenlas pajatas,
et sellest kasvab pulmapraad.
– Ah, aastalaat, aastalaat!
Kus nüüd veel sellist lusti saad!
Nüüd kraam küll reas kolhoosipoes,
käib klubis filharmoonia,
elektrivalgel lehte loed
ja raadio teeb sümfooniat,
kuid miski puudub, mõtleb taat.
– Ah, aastalaat, aastalaat!
HK 1963
Esitaja: Artur Rinne
Trükis: Arne Oit “Laule” (1966)
|
|