::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

BALLAAD
La Dernière Ballade
(Armand Migiani)


Kord ammu, õige ammu,
kui väike olin veel,
ma kuulsin üht ballaadi –
nii kaunis oli see...
Seal printsess elas lossis,
mis laius metsa sees,
ja ööd kui päevad seisis
ta prints tal silme ees.
Nad lahku jäid küll kauaks,
kuid lõppes nii ballaad,
et siiski viimaks maitsta
said helget armastust nad.

REFR.: Kui aeg, kui aeg
kord unustab kõik,
siis ilu muinasloos
kaua elada võib...

Kord ammu, õige ammu,
kui väike olin veel,
ma kuulsin üht ballaadi –
nii kaunis oli see...
Ja enda elu hiljem
ka tahtsin näha nii,
et õnne, mis ma leian,
mult iial aeg ei vii.
Ning nõnda kui ballaadis
mind kütkeis hoidis päev,
mil ükskord saan ma tunda,
et arm on tugev ja jääv.

REFR.:

Kord ammu, õige ammu,
kui väike olin veel,
ma kuulsin üht ballaadi –
nii kaunis oli see...
Seal printsess elas lossis,
mis laius metsa sees,
ja ööd kui päevad seisis
ta prints tal silme ees.
... Ja siiski elus saabub
kord hetk, mil aru saad,
kui kaugel tõest võib olla
üks lihtne, vana ballaad...

HK 1971


Esitaja: Armand Migiani orc.

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007