::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

OO, ISABELLA
Oo, Isabell
(Otto Teich - Herbert Darras)


Üht kaunist neidu kohtasin –
ei sellist teist ma tea!
Ma õnnetundes ohkasin,
sest koos meil oli hea.
Meist peagi suured sõbrad said
ja siis mind suudles ta...
Jah, tee mis teed,
kuid fakt on see –
ei jätta mind ta saa!

REFR.: :,: Oo, Isabella, mu veetlev ideaal,
oo, Isabella, mu rõõm ja kurbus sa! :,:

Nüüd tihti ees meil randevuud,
nüüd kõikjal koos meid näeb.
Kuid juhtub ka, et teen ma muud
ja katki minek jääb.
Ma leian asju tähtsamaid,
kuid kas siis taipab ta?
Jah, tee mis teed,
kuid fakt on see –
ei jätta mind ta saa!

REFR.:

Kord tahtsin selgelt öelda tal,
kui parki viis meid tee,
et nüüd meil koos sin vahtra all
on viimne musi see.
Kuid lootus kustus otsemaid,
sest mulle teatas ta:
“Jah, tee mis teed,
kuid fakt on see –
sind jätta ma ei saa!”

REFR.:

HK 1981




OO, ISABELL
Oo, Isabell
(Otto Teich - Herbert Darras)


:,: Oo, Isabell! :,:

Isabell,
Isabell oli puhkev õis,
vaevalt kaunimat leida võis –
tähed silmis ja juustes tuul
ja roosivärv ta noorel suul.

Nõnda see, kes ta kõrval käis,
tema veetluse võrku jäi –
külmaks sundida end ta ees
ei suutnud ükski mees.

Isabell peagi tuntuks sai,
rõõmsalt tantsida ihkas vaid...
Temast sündisid luuleread,
sest segi ajas meeste pead.

Aga kord tuli noormees siis,
järjest tantsima daame viis –
temast istuma õhtul sel
jäi ainult Isabell.

Neiu süda kees, süda kees –
kes küll on see mees, on see mees?
Kas ta siis ei näe, siis ei näe, siis ei näe
keda hindab siin saal?

Maailm paistis must, paistis must,
läbi kogu lust, kogu lust –
miks küll pole ma, pole ma, pole ma
tema suur ideaal?

Isabell,
Isabell... Kadus naer ta näolt,
lõpuks solvunult lahkus peolt.
Koju üksinda läks sel ööl
ja veidi vist ka nuttis teel.

Esmakordselt siis taipas ta –
ilmas kõike ei kätte saa.
Olla kaunimast kaunim võid,
kuid see on väike võit.

Isabell andis alla seal,
seda noormeest ei näinud eal.
Vahel harva veel kuskil käis,
nii vaikseks kõik ta ümber jäi.

Kuid seekord tõi tuska arm,
eluvool pole siiski karm –
mõni kaotus on vaid miraaž,
kord päike paistab taas!

:,: Oo, Isabell! :,:

HK 1982


Esitaja: Monika Herz
Trükis: MR 5/1981

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007