::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

UNISTUSTE ÕNNEORG
Stale Št'astne Udoli
(Petr Janda - Zdenek Borovec)


Üha seisab unistuste õnneorg,
kuhu kandis mind su särav naer.
See oli ammu, jah, see oli kord,
kuid orus võimetu on aeg.

Kevad saadab õhku ojasulinaid,
igal linnul on seal oma hääl.
Ja pihud lahti hoida tuleb vaid,
et näha lepatriinut käel.

Ei sügis varistada lehti orus saa,
ei kaota vetesina jõed,
ei lähe viljatuks ja muremeelseks maa,
sest armastus seal loob,
südamesse toob
hoopis uued tõed.

Üha seisab unistuste õnneorg,
üha istun sinuga ma seal.
Kui päikses männivaik mus sulab norg –
et seda unusta ma eal.

On mõte antud meil, et mäletada head,
et hoida, mis on hoidmist väärt.
Kui tuleb unustus, ei alistuma pea –
vaid ilu iga päev
tunne, tea ja näe!

Ei sügis varistada lehti orus saa,
ei kaota vetesina jõed,
ei lähe viljatuks ja muremeelseks maa,
sest armastus seal loob,
südamesse toob
hoopis uued tõed.

Üha seisab unistuste õnneorg,
kuhu kandis mind su särav naer.
See oli ammu, jah, see oli kord,
kuid orus võimetu on aeg.

HK 1980


Esitaja: Vaclav Neckar
Trükis: LK 59/1980

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007