|
||||||||||||||||||||||||||
|
NÜÜD MERE ÄÄRDE RUTTAN Я Еду К Морю (David Tuhmanov - Vladimir Haritonov) Kui suvekuumus linna peale laskub, siis rong mind viib siit rannale, kus sinikalju vastu lööb laineviir. Kas näen ma und, sest hõljun juba taevas kui ilmsi ma? Rünkpilveist suurel valendaval laeval seal sõita saan. REFR.: Nüüd mere äärde ruttan, seal kohtun lainetega ma. Ei seda õnne võtta, ei seda õnne võtta mult keegi saa! Mu jalge ees on suvi ja on päike, mis hõõgub seal. Kolm nädalat mu puhkus merelkäike nüüd saama peab. Ja purjed kõik kui pingul pillikeeled on laulmas siis – neil tuultest kare hääl, mis vahus veele mind jälle viib. REFR.: Seal sajandeid kui soomusrüüdes rüütlid on seisnud mäed. Neid varjamas kui salapärast müüti on pilveäär. Ja ootab mind, kui jõuan lõpuks sinna, mu armsam kail – see kallis, kellelt eile alles linnas ma kirja sain. REFR.: HK 1974 Esitaja: Dobrõ Molodtsõ Trükis: LK 36/1974 |
|||||||||||||||||||||||||
|
Magpie Productions | peeterkarmo@hot.ee 2007 | ||||||||||||||||||||||||