|
||||||||||||||||||||||||||
|
JÕEKALDAL HELISEB KITARR Звенит Гитара Под Рекою (Anatoli Novikov - Lev Ošanin) On kuulda jõel kitarri viisi ning kaldal kumab lõkke leek. Ja kuigi võõrad, õhtu siiski meid nagu õeks ja vennaks teeb. Su kodumaa on tulvil päikest, mul kodus talv on igalpool. On maailm suur ja samas väike, sest, näed, siin jõel me siiski koos. REFR.: Öös lõkkeleek lööb loitma vee. Vaid laine teab kui tasa tõukama me lootsikut ta peab... Kui kodumaal sa õue astud on ümberringi palmipuud. Me juures aga võtab vastu sind härmas kased talvekuul. Nii palju on meil võõrast keeltes kuid süda meil on võrdselt soe. Ja üks on unelm meie meeltes, kus mingid kaugused ei loe. Vaid laine teab kui tasa tõukama me lootsikut ta peab... Kitarri helin veel ei väsi, jõevooge vaikselt mööda läeb. Ja õrnalt seal üks tõmmu käsi on katnud väikse valge käe. Meil veidi kurb on lahku minnes: mil kokku viib meid tee kord taas? Kuid siiski sõber sõpra hinges ei iial unustada saa. REFR: HK 1956 Esitaja: Galina Karelina |
|||||||||||||||||||||||||
|
Magpie Productions | peeterkarmo@hot.ee 2007 | ||||||||||||||||||||||||