::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

VAIKUS
Sound Of Silence
(Paul Simon)


Pime öö, mis katab maa,
mu ainus sõber oled sa!
Aeg aknast maona sisse roomab,
ta tuleb unenägu tooma –
pildirida, mida värviliselt näen,
alles jääb,
kuid muu on kõik nii vaikne....

Udus latern kumab veel,
jalg mõõdab munakive teel,
on ilm nii külm ja õhk nii rõske,
käib niiskus mööda kaamet põske...
Kuid mu silmis kirev sära loitna lööb,
mis lõhub öö,
kus pole häält, on vaikne...

Uksed lukkus igal pool,
on seisma jäänud ajavool,
vaid mõtted lendlemas on tuules –
neid ka kuulates ei kuule.
Kellalöögis kumab inimhinge laul
ära kaob,
on südaöö ja vaikne...

Narrid, kas te siis ei tea,
et vaikus võimuks saama peab,
mis iga soovi võib sul täita,
kus iga lause suunda näitab
ja kus sõnad on kui lapsemeelne keel
seni veel
kui vihmaviis on vaikne.

Kelle rahvas pühaks teeb?
Neoonreklaami jumal see –
ta sõnum selget kutset kannab,
ta märku hoiatades annab
ja me pilk jälgib
prohveti sõrme, mis plakatitel seinte peal.
Need pleegivad seal
ja meie ümber taas on vaikne...

HK 1996


LP: Simon & Garfunkel "Sound Of Silence" (1966)

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007