::  Elulugu
 
::  Intervjuud
 
::  Laulutekstid
 
::  Galerii
 
 
 

BABÜLONI SUSANNA
Joachim Uti Babylon
(Carl Michael Bellman)


Babülonis kord elas mees,
tal oli naine Susanna,
taevaranna kuninganna,
väärt ja sulnis leid.
Joakim ka ise oli korralik sell,
kaasaks tal sobis naine kaunis ja hell –
nii Susanna, nii Susanna
võitis südameid.

Kord kui ta aed oli päikest täis,
ringi seal kõndis Susanna,
taevaranna kuninganna
varjul võõra eest.
Veidi siis istus eukalüptide all,
kuum oli, ujumise soov tuli tal...
Vesiroosid, vesiroosid
paistsid tiigiveest.

Mööda sealt kõndis kaks halba meest,
märkasid suplejat tiigis –
end siis peitsid, naisel' heitsid
pilke põõsa seest.
Peas aga mehikestel valmis sai plaan...
– Hei! ütles üks, – ei täna kõhkle küll ma,
proua ootab, võib ju loota,
et veel nalja saab.

Naine ei langenud lõksu seal,
taevas vist kaitses Susannat...
Au tal annan, kätel kannan,
kiidan ilma peal.
Klaasid las kõliseda, kostku meilt viis,
ausate südamete terviseks siis.
Peeker täitkem, tunded läitkem –
vein kõik mured viib!

HK 1994


Esitaja: Sven-Bertil Taube, Marie Bergman, Muntra Musikanter

 
 Magpie Productions peeterkarmo@hot.ee      2007