|
|
|
JÄÄMÄGI Айсберг (Igor Nikolajev - Lidija Kozlova)
Udu valgest varjust tihti jäine mägi välja tüürib,
teda vete tummal väljal tugev hoovus kaasa veab.
Merel lood on üpris selged – teab ka kõige suurem lüürik
kuivõrd ohtlikud on jäämäed, kuidas kartma laev neid peab.
REFR.: Ma tunnen sinu kõrval, mis suudab armuvägi,
ja õnnemerel laial kõik teeksin sinu eest,
kuid sina oled jahe, nii külm kui jäine mägi,
:,: kus hädad, mured, piinad kõik varjatud on veest... :,:
Oled sa mu rõõm või valu? Sulad hetkeks, jälle tardud.
Kas sind särav päike pärjab või siis lume valge külm?
Püüan mõista sinu mõtteid, otsin sooja, ootan hardalt –
kas ehk jäämäe tagant inimlikkust märkab kord mu silm?
REFR.:
Minu teelt sa mine ära või mu saatus sinust tulgu!
Et ma uskuda sind suudaks, selleks ulata mul käed.
Ja et jäine mägi iial ei saaks muuta elu kulgu –
ava tunnetele süda, las seal sulab viimne jää!
REFR.:
HK 1985
Esitaja: Alla Pugatšova
Trükis: MR 11/1985
|
|