|
||||||||||||||||||||||||||
|
KUNI MÄLETAN Пока Я Помню, Я Живу (Arno Babadžanjan - Robert Roždestvenski) Nüüd üle linna särab jälle kuu ja pargis uniseks on jäänud puud, kuid siiski ma ei maga, sest minu akna taga taas on ammumöödund viiv. See kaunis mälestus on päevist neist, mil polnud õnnelikum keegi meist – ma vihmas kevadises ja mitmevärvilises sind just nägin siis. REFR.: On minus mälestused helged kõik, veel kuumi armusõnu kuulda võin, on minus mälestused selged kõik – neid unes-ilmsi näha saan. Nüüd minu soojus ja mu ootus see, mu kevadunistus ja lootus see ja kuni mäletan ma kõike veel, nii kaua tean, et elan ma. Ei iial mälestusi petta saa, sest nende silmavaadet tajun ma – nad on mu sõbrad mõistvad, nad on mu kohtumõistjad ning must maha nad ei jää. Ehk küll nüüd lahku läinud on me teed, mul oled mälestustes siiski veel ja vihmas kevadises nii mitmevärvilises taas nüüd sind ma nägin. REFR.: HK 1973 Esitaja: Muslim Magomajev, Jüri Pärg Trükis: LK 33/1974 |
|||||||||||||||||||||||||
|
Magpie Productions | peeterkarmo@hot.ee 2007 | ||||||||||||||||||||||||